Üksnes rohemüksamisega keskkonnaprobleeme ei lahenda

Kestliku arengu keskuse novembrikuu aruteluõhtul juurdlesid inimeste rohemüksamise demokraatlikkuse üle afektiivpsühholoogia professor Andero Uusberg, Riigikantselei innovatsioonitiimi projektijuht Kai Klandorf ning Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis ühiskondlike muutuste konsultant Maiu Lauring. Vestlust juhtis kestliku arengu keskuse eksperdikogu ja Tartu Ülikooli nõukogu liige Martin A. Noorkõiv.

Müksamine on kindlatele kriteeriumidele vastav käitumisteaduslik meetod, mida kasutatakse ühiskonna probleemide lahendamiseks. Arutelul nõustuti, et see ei tohiks tähendada sunniviisilist sekkumist, vaid võiks valikuid lihtsustada ja neid nähtavamaks muuta. „Tänapäevase demokraatia konteksti vaadates on ülioluline kriteerium, et inimese valikuvabadus ja autonoomia säiliksid,“ ütles Kai Klandorf.

Maiu Lauring sõnas, et riigi ülesanne on seada raamid, mille piires heaolu saavutada. Sellega kaasnevad nii õigused kui ka piirangud, kuid viimased tekitavad inimestes tihtipeale trotsi. Samas ei mõisteta, et sageli ei olda vabad ka oma majanduslikes valikutes. „Kui me räägime inimeste mõjutamisest, siis turundajad on kõige rohkem käitumisteaduste meetodeid teadlikult ära kasutanud. Nii on hoogsalt kapitalismi kasvatatud ja seetõttu planetaarseid piire ületatud,“ rääkis Lauring. Ta ootab, et riik võtaks kestliku arengu ja rohepöörde teemades senisest suurema rolli ning seda ei saa tema meelest pidada liigseks vabaduse piiramiseks.

Ka Andero Uusbergi arvates peaks riik sellises olukorras eri poolte vahel tasakaalu hoidmiseks inimeste käitumist suunama. Tema sõnul on naiivne arvata, et riigi sekkumiseta ei üritataks meie õigusi riivata.

Riik peab looma soodsa pinnase kestlike valikute tegemiseks

Käitumisteaduste seisukohast on oluline arvestada, millistes tingimustes valikuid tehakse. Leiti, et riik peab looma süsteemi, mille toel on mugav langetada keskkonnahoidlikke otsuseid. Seejuures peavad kestlikud võimalused olema inimestele kättesaadavad, näiteks tuleks hõlbustada taastuvenergia ja ühistranspordi kasutamist ning oma pakendiga ostlemist.

Samas tõdeti, et kuigi müksamine võib olla tõhus, ei saa üksikisikute käitumisele lootma jäädes lahendada ulatuslikke keskkonnaprobleeme nagu kliimamuutused. Rohemüksamine ei tohiks asendada suuremaid struktuurseid muudatusi poliitilisel tasandil. „Kui eeldame, et selliste probleemide lahendamise võtab inimene oma kanda, on see täiesti valesti paigutatud vastutus,“ sõnas Uusberg.

Kai Klandorf lõpetas arutelu mõttega, et tähtsam on mõjutada inimeste käitumist kui nende hoiakuid. „Sa võid sõita bussiga sellepärast, et see on soodsam, mitte sellepärast, et autoga sõit on keskkonnale halb. Kui sa käitud keskkonnasäästlikult, siis see on juba positiivne muutus.“

Arutelu on osa kestliku arengu keskuse vestlussarjast „Tulevikupiirid“, mis toob kord kuus kokku eksperdid ülikoolist ja mujalt, et arutleda kestlikkusega seotud katsumuste ning nende lahendusvõimaluste üle. Tutvu varasemate arutelude kokkuvõtetega kestliku arengu keskuse veebilehel.

Järelvaata aruteluringi UTTV-st.